AIAPIDAJA MEELESPEA – ÕIGE KOMPOSTIMINE ON LIHTNE
Orgaaniliste jäätmete kompostimine ei ole müüt. Kompostimisel paigutatakse orgaanilised jäätmed kihiti, eesmärgiga lagundada orgaanilised ained mikroogranismide tegevuse toimel hapniku kaasmõjul. Selle protsessi lõpptulemust nimetatakse kompostiks. Kompost on igas aias väärtuslikuks pinnase parandamise vahendiks. Kvaliteetse komposti kasulikkus on teaduslikult tõestatud. Vastupidiselt ainult mineraalväetise kasutamisele säilitab ja parandab kompost mulla viljakust. Kodus kompostimise positiivne lisaefekt on majapidamisjäätmete hulga vähendamine. Sellega on võimalik vähendada jäätmete hulka kuni 30% võrra. Kompostimine hoiab kokku raha. Kodus kompostimine on aktiivne panus keskkonnakaitsesse. Sealjuures on abiks GARANTIA kompostikastid! Siia oleme pannud kirja olulise info ja mõningad nõuanded komostimiseks. Need nõuanded muudavad kompostimise lihtsamaks. Nende nõuannete järgimine toob kaasa rõõmu suurepäraste kompostimistulemuste üle – oma aia heaoluks ja keskkonnakaitseks.
Kompostri õige asukoht: Enne kompostri paigaldamist ja täitmist tuleb sellele valida sobiv asukoht. Sealjuures tuleb pidada silmas järgmist: Asukoha valikul tuleb jälgida, et komposter oleks elumajast ja peenramaalt mugavalt ligipääsetav. Tuleb mõelda ka oma naabritele. Hoiduda naaberkrundist vähemalt 0,5 m kaugusele. Komposter tuleb asetada vahetult maapinnale. See võimaldab pisimate elusorgamismide juurdepääsu kompostrile. Kaitseks näriliste vastu tuleks komposter varustada põhjavõrguga (lisavarustus). Tihendatud maapind tuleb eelnevalt kobestada. Betoon- ja kivialused ning asfalt ei sobi põhimõtteliselt kompostri aluspinnaks. Eriti kiire kõdunemine saavutatakse siis, kui komposter on paigaldatud päikesepaistelisse kohta või poolvarju. Komposter vajab päikesesoojust vee aurustamiseks, ei tohi aga täielikult läbi kuivada. See peab asuma tuule eest kaitstud, aga mitte tuulevaikses kohas – õhu liikumine on oluline värske õhu juurdevooluks.
Nüüd võib alustada! Esmasel täitmisel kasutatkse alumiseks kihiks suuremõõtmelise strukrtuuriga materjali, nagu näiteks peenestatud oksi. Selle eeliseks on, et õhk saab altpoolt kergemini komposti tungida ja liigset vett saab paremini ära juhtida. Järgmised kihid peaksid olema võimalikult hästi segatud aia- ja köögijäätmetest.
NÕUANNE: Kui on käepärast aktiivset komposti, võib seda kasutada alumiseks kihiks. Mida paremini on kompost segatud, seda lihtsamini ja probleemideta see kõduneb. Kompostrit ei tohiks täita korraga, vaid aeglaselt, ainult igapäevaselt tekkivate ograaniliste jäätmetega. Köögijäätmete veesisalds on suur. Hoolitseda tuleb piisava õhu juurdevoolu ja eemaldamise eest – väga oluline on piisav hapniku juurdevool. Märg materjal tuleb segada kuivaga ja jäme materjal peenega. Moeles tuleb pidada, et komposter ei ole prügihunnik, kuhu visatakse mõtlematult kõike. Selleks, et komposter täidaks oma eesmärgi, tuleb lähteained valida sihipäraselt.
Kompostimine talvel: Ka talvel on võimalik kompostida. Osaliselt märgade köögijäätmete optimaalseks kompostimiseks talvel tuleb kompostile lisada sügisel kogutud kuivi lehti ja puiduhakmeid. Lagunemisprotsess kompostris toimub külmal aastaajal aeglasemalt, aga siiski pidevalt, sest mikroogranismid toodavad oma tegevusega ise pidevalt soojust.
Sortimisel ja sortimisel on vahe!
Mida võib panna komposti: puu- ja juurviljajäätmed, kohvi- ja teepaks, munakoored (purustatud), potililled, lõikelilled, kasutatud lillemuld, niidetud muru ja puulehed.
Mida ei tohi panna komposti: liha, kala, toidujäätmed, leib, vorst, juustukoor, kondid, haiged taimeosad, söe- ja grillsöetuhk, sigaretid, tolmuimeja tolmukotid, tänavapühkmed, ravimid, pähklikoored.
NÕUANNE: Märg materjal tuleb segada kuivaga ja jäme materjal peenega. Tänu heale õhutusele ei takista komposti edukat tekkimist mitte miski. Tuleb jälgida, et kompost oleks niiske. Kompost ei tohi olla liiga kuiv ega liiga märg!
Hästi õnnestunud komposti lisandid
Niidetud muru Värskelt niidetud muru sisaldab palju vett. Kui kodusele kompostile panna seda liiga paks kiht, kaldub niidetud muru kokku kleepuma ja sulgeb komposti õhutihedalt. Õhukindel sulgemine toob kaasa mädanemise koos vastava lõhnasaastega.
NÕUANNE: Niidetud murul tuleb lasta kuivada ja alles seejärel lisada see kompostile. Kui see ei ole võimalik, tuleb värskelt niidetud muru hästi segada vana kompostmaterjaliga või kuivade lehtede või puiduhakmetega. Sel viisil on võimalik õhule alati hea juurdepääs.
Puulehed: Puulehed tuleb enne kompostri täitmist peenestada/hekseldada. Nii ei saa puulehed moodustada õhutihedat kihti.
NÕUANNE: Märgade köögijäätmete kompostimisel talvel on mõttekas lisada kuivi puulehti. Jätta varu ja lisada aeg-ajalt kompostile koos köögijäätmetega.
Puude ja põõsaste oksad: Puude ja põõsaste oksad tuleb enne kompostile lisamist hekseldada. Puiduhakmeid saab väga hästi kasutada struktuurmaterjalina. Vahetevahel õhukese kihina lisades aitab see komosti alati hästi õhustada ja muudab komposti kohevaks.
NÕUANNE: Kuna kompostmaterjali segamisel vajatakse puulehti ja puude ning põõsaste oksi, on mugav säilitada seda materjali kompostri kõrval.
Tsitrusviljade ja banaanide koored: Tsitrusviljad on majapidamises tavaliselt esinevates kogustes kompostitavad. Et viljad on sageli kaetud vahakihiga, kõdunevad nad aeglasemalt ja tuleb seetõttu peenestada. Pestitsiidi jäänused koortel lagundatakse kompostimise käigus. Kõige parem on osta pritsimata tsitrusvilju. Banaanikoored ja tsitrusviljad tuleb lisada peenestatult.
Nii valmib kompost lõpuni: Umbes 6-10 nädala pärast võib märgata, kui virgad olid mikroorganismid. Kompostri sisu on vähenenud ja soojenenud. Materjal on tihenenud ja niiskus on aurustunud. Seejärel tuleks kompost kompostreist välja tõsta. See käib päris lihtsalt: tuleb avada üks kompostri sein, kompost välja võtta ja paigutada vabale pinnale. Soovitatav on komposti sõeluda. Sõelumise eelduseks on kuiv, paakumata või kleepumata kompost. Peenosiseid võib kasutada toorkomposina, jämedad osised lähevad tagasi kompostrisse (kompostri sein eelnevalt sulgeda).
Seejärel algab kompostimine uuesti.
Komposti vaimidusastet tuleb kontrollida: komposti valmidusastet saan määrata kressi-katsega:
1. Täita konservipurk 1/3 ulatuses kompostiga, kressiseemned sinna peale asetada, kergelt niisutada ja purk sulgeda.
2. Jälgida taimede kasvu
3. Kui taimed on rohelised ja juured valged, on kompost piisavalt valminud, kui taimed on pruunid, ei ole kompost veel valmis.
Võimalusel soovitame kasutada komposteerimiskiirendit. Kiiretoimeline kõdundi lagundab kõiki orgaanilisi majapidamis- ja aiandusjäätmeid:
1. Loob optimaalsed tingimused kõikidele tähtsatele mulla elus- ja mikroorganismidele.
2. Sisaldab kõiki tähtsaid toitaineid.
3. Pärsib ebameeldivate lõhnade teket.
4. Reguleerib mulla happelisust (pH).
GARANTIA Otto Graf (Saksamaa) ametlik esindaja Eestis Prime Line OÜ (reg 12430378)