Taimed vajavad päikesevalgust igas arenguetapis kuna valgus on nende energiaallikas. Taimede elutalitus toimub fotosünteesi kaudu, mis aitab taimedel mitteorgaanilised ained (vesi, süsihapegaas) muuta orgaanilisteks ja seda tänu valgusele. Seetõttu sõltub protsessi edukus:

• Õhutemperatuurist
• Vajalikust kogusest veest
• Valguse intensiivsusest
• CO2 sisaldusest

 
Oluline on mõista, et päikesevalgusel on lai kiirte spekter (violetne, sinine, roheline, kollane, punane jne), ehk ta ei ole alati ühevärviline, seetõttu on taimede kunstliku valguse korraldamisel vaja arvestada nende vajadusega valgusspektri järele, unustamata samas ka valgusperioodi kestust, mil taim on ärkvel või puhkab.
 
Valguse aja kestus
Erinevate liikide taimed eelistavad erinevat valguse aja pikkust. Taimede valgusesse suhtumise seisukohalt jagunevad nad kolme rühma: valgust armastavad, varjutaluvad ja varju armastavad. Päevavalguse aja rikkumine võib oluliselt häirida taime kasvuetappi ning seetõttu tasub eelnevalt uurida taime valgusaja vajalikku kestust. Päevase valguse pikkuse reguleerimine võimaldab Teil kontrollida taimede kasvu etappe (vegetatiivne periood, õitsemise aeg).
 
Millist valgust on vaja
Tänaseks on teada, et kõige olulisem mõju taimedele on punasel ja sinisel spektril. Fotosünteesi maksimaalne intensiivsus langeb punasele valgusele, kuid uuringud näitavad, et ainult punase valguse all kasvatatud salatil on suurem rohelise massi maht kui punase-sinise valguse all kasvatatud salatil, kuid selle lehed sisaldavad vähem aineid nagu klorofüll, polüfenool ja antioksüdant.
 
Sinine valgus
1. Tagab taimede arenemise käigus madalamat ehk maadjat kasvu. Ennetab taime liigse välja venimise, vars muutub paksemaks ning tugevamaks, lehed on suuremad tumerohelise tooniga; sinine valgus nii öelda vastutab taime rohelise massi arengu eest.
2. Ergutab valkude, mõnede vitamiinide moodustumist.
3. Suurendab taime külmakindlust.
4. Positiivsele fototropismile soodne mõju (taim jälgib päikest ja pöörab end valguse poole), kuna taimedes sisalduv pigment on siniste kiirte suhtes tundlik.
5. Mõjutab tugevama juurestiku moodustumist
 
Punane valgus
1. Stimuleerib taime kiiret kasvu/mahtu, arengut ja õitsemist.
2. Kannab hoolt viljade küpsemise eest.
 
Järeldus: sinine valgus soodustab kasvu algfaasi jooksul ja arengu perioodil (vegetatiivne staadium), punane aga annab signaali viljakuse/jõulise kasvu (õitsemise) kohta. Enamikul juhtudel on istikutele vaja ainult sinist spektrit, sinise ja punase valguse teatud tasakaalu kasutades saate soovitud tulemuse saavutamiseks mõjutada erinevaid kasvufaase.

Lambi kõrgus ja võimsus
Kui lambi võimsusega on kõik äärmiselt lihtne, mida suurem võimsus, seda parem tulemus on, siis on valgusti kõrgus taimest üsna spetsiifiline ning selle optimaalset taset aitavad saavutada vaid kogemus ja jälgimine. Kui lehtede juurde asetatu peopesa tunneb lambi kuumust, siis tuleb see kõrgemale tõsta. LED- ja CFL-lampidel on selles osas teiste lampide ees eelis, neid saab nõrga soojuskiirguse tõttu taimedele üsna lähedale paigutada. Kui lamp kiirgab väga palju soojust, siis tuleks kasutada soojuse äravoolu või jahutusradiaatorit.
Kui lehed keerduvad või sulguvad, siis on vaja valguse aega piirata, lamp kõrgemale tõsta.
Lambi kõrgus sõltub ka sellest kas lamp on peamine valgusallikas või kasutatakse seda täiendava valgustusena. Kui peale lambi pole ühtegi muud valgusallikat, siis on kõrguse vahemik 15-100 cm (valgustatud ala keskmine väärtus 60-70 cm). Kui lamp on täiendav valgustus, siis on kõrguse vahemik 15-200 cm (keskmine 100-120 cm). Täpsem reguleerimine sõltub vajalikust valgustusalast ja ka taime valguse taluvusest.